WebcamSurf Paradiis
Eesti keelesIn englishSuomeksiПо-русски
Otsing
Jet
07.11.2013 00:00:00
Talv tuleb Detsembris
05.11.2013 00:00:00
Lumeseiklused Otepääl
01.11.2013 00:00:00
Telli lumetakso Safarihotellist Murakas
01.11.2013 00:00:00
Trummijämm!
Pealehekülg / Suvi / Jet

Jetid e. vesiturbiinsõidukid


1-3 kohalised pere- ja sportsõidukid suures valikus igale tasemele

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


 

 

 

 

 



 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 


JETILAENUTUS kohapeal koos koolituse, eririietuse, päästevestide ja saunaga

JETISAFARID marsruutidel Hiiumaa ümbrus, Saaremaa põhja ja looderannik, Gotska Sandön, Gotland jne.
Max. in. arv safaril - 20 (min. safari kestvus 1 h.)


JETITEENUSED:
Parasailing (lennud veolangevarjuga) - Ristna Tuur (sõltuvalt ilmast)
Järelveetavad veespordivahendid: banaan, tuub, põlvelaud, veesuusad, wakeboard (koos algõpetusega)
Veoteenused jetiga (laste sõidutamine, veesuuskade jms. vedu, transporditeenused.)
Firmaüritused
Spordiüritused
Demoprogrammid
Päästeteenused
Jetijuhtide koolituskursused (Jetisõitja juhitunnistus)
Konsultatsioonid ja koolitus jetilaenutustele
Vesiturbiinsõidukite tehnilised konsultatsioonid
Inventar, varuosad, lisavarustus, müük, hooldus, garantii

 

 

JET SKI WATERCRAFT - st."turbiinsuusk veesõiduk"otseses tõlkes ingl. k, mille õige nimetus eesti keeles on lihtsalt JETT (jett, jeti, jetti, jne.) mis tähendab turbiini.
Skuuter on väikesekubatuuriline motoroller aga ka lamedapõhjaline rippmootoriga veemotospordi võistlusklass, millel ei ole midagi ühist jetiga. Seega ei tähenda skuuter kindlasti jetti


 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

On see jett, jet-ski või jeti, skuuter või vesiskuuter, vester, veeroller, vesimootorratas, veesääreväristaja või veetsikkel, turbiinsuusk või mistahes nimega imeliikur - üks on selge esimesest pilgust - see on midagi uut, atraktiivset, sportlikku ja lootusetult kaasakiskuvat, eriti peale kasvõi põgusat tutvumist.Kuigi esimesel pilgul võib jetisõit tunduda kättesaamatu ja luksusliku unistusena, ei ole asi sugugi nii hull ja peale mõningast ettevalmistust on see lihtne, ohutu, sportlik ja nauditav harrastus, mis võrreldes muude motoriseeritud veesõidukitega on suhteliselt kättesaadav kõigile soovijatele tänu hinna ja kvaliteedi meeldivale vahekorrale.

Definitsioon: Jett on statsionaarmootoriga, ilma kokpitita, väikesemõõduline vesiturbiinsõiduk, pikkusega kuni 4 m, mida juhitakse mitte selle sees vaid peal seistes, istudes või põlvili.
Lühemalt öelduna: Jett on väikesemõõduline vesiturbiinsõiduk

 

MUDELID, ARENG

Esimesed JET SKI taolised veesõidukid ehitati teadaolevatel andmetel 50-ndate a. alguses. Seeriatoodangut alustas Kawasaki 70-ndate a. algul. Nii nagu nimigi ütleb olid varajased mudelid suusataolised e. nn. turbiinsuusad, seega 1 - kohalised ja seistes sõidetavad ning on tänaseni säilitanud oma positsiooni tänu unikaalsele käsitlusviisile mida võimaldab patenteeritud tõusev juhtais.

See on ka kõige sportlikum Jeti klass mida nimetatakse Ski klassiks ja kus sõidutehnika areng ei saavuta iialgi lage ning Free-Style trikke leiutatakse ja täiustatakse lõpmatuseni. Suundumus mitmekohaliste jettide tootmisele algas sportlike universaalmudelitega mis võimaldavad sõitu nii seistes kui istudes, nii üksi kui kahekesi. Parimaks näiteks on ajalooline Kawasaki X-2 mida toodeti muutumatul kujul veel paar aastat tagasi. See klass kannab nimetust Sport ja on tänu oma pideva ümbermineku jonni tõttu saanud Eestis väga tabava nimetuse - jonnipunn.
Nendele järgnesid tarbijaskonna nõudmisel vähem sportlikud kuid seda mugavamad ja stabiilsemad 2-, -3 ja viimasel ajal koguni 4- kohalised jetid, milledel enam turbiinsuusaga palju ühist ei ole ja seega ilmusid ka nimedesse terminid Waverunner, Waverider, Waweblaster, Aquabike, Water Vehicle ja enam juurdunud Personal Watercraft. Laiemad kui 96,5 cm luksuslaevad kuuluvadki Runabout klassi mis jaguneb omakorda kubatuuri järgi kuni 785 cm3 ja kuni 1200 cm3.
Juba vallutavad turgusid kahe turbiinmootoriga 5-6 kohalised Speedster'id, need aga kuuluvad juba kaatrite (väikelaevade) kategooriasse.
Tänaseks on eri valmistajate mudelite valik nii kirju et see kõik enam nelja kategooriasse ära ei mahu. Seistavate Ski klassi jettide põhilised valmistajad on hetkel Kawasaki ja Yamaha, kuid nad mõlemad konkureerivad edukalt ka Sport ja Runabout jettide turul. Kindel koht suurte jettide tootjana on ka Sea Doo Bombardier'il (Kanada). USA tootjatest väärivad nimetamist eelkõige Polaris ja Arctic Cat Tigershark.
Jetifännidele ütlevad midagi kindlasti ka sellised nimed nagu Wet Jet, Suzuki Wet Bike ja Thunderjet.
Huvitava faktina võib nimetada eesti Best Neti poolt tehtud ponnistusi oma jeti tootmiseks. Ja kuigi on isegi põgusal tutvumisel selge, et eesti projekteerijate algteadmised jettidest on olnud puudulikud, tähistab see ettevõtmine julget pealehakkamist ja ka mingit turu potentsiaali veel enne kui väljamaine toodang kättesaadavaks muutus. Kõigi tarbijate tervise ja kogu ala huvides on mõistlik et seeriatoodangut siiski ei alustatud.

VESITURBIINMOOTORID
Jettide jõuallikaks on tavaliselt 2-taktiline, 2-3 silindriline vesijahutusega mootor, mille väntvõll on otseühenduses turbiiniga. Mootor kasutab kütusena kõrgeoktaanilise (ka pliivaba) bensiini ja spetsiaalse tahmavaba õli segu vahekorras 1: 50. Turbiin kujutab endast toru sisse paigutatud vinti mille pöördemomendi tasakaalustavad selle taga asetsevad vastulabad. Turbiin lõpeb liikuva väljalaske avaga mis ühenduses rooliga tagabki juhitavuse. Kogu turbiini konstruktsioon asetseb jeti korpuses nii, et põhja all ei ole mingeid liikuvaid osi, on vaid kitsas (10-14cm laiune) vee sissevõtu ava mida katab ohutuse eesmärgil kaitsevõre. Põhimõte iseenesest ei ole kuigi keeruline aga kui süveneda turbiinis toimuvasse eri tööreziimidel lähemalt muutub asi omaette teaduseks hüdrodünaamika vallas kus ei mängi kaasa mitte ainult mootori võimsus, pöörded, turbiini ja vindi materjal ja kaal, vindi labade profiil, nurk ja kõrgus vaid kõigi nende ja paljude muude komponentide omavaheline suhe - tulemuseks kompromiss, et tagada parim kiirendus, parim lõppkiirus ja manööverdusvõime - see on lõputu võitlus selliste hüdrodünaamiliste nähtustega nagu ventilatsioon ja kavitatsioon, kõigil pööretel, igas olukorras ja igasuguse koormuse puhul. Paraku ei õnnestu see sugugi kõigil tootjatel ja isegi vanad tegijad on tihti hädas, eriti uute mudelite puhul. Vinte on leiutatud 3 - 4 - ja 5-labalisi, materjale katsetatud alumiiniumist titaanini, viimistlusastet esineb matist peegelläikeni ja nurgakraadide suhteid ei ole võimalik loetleda. Nii et üks oluline osa selle tööstuse konkurentsist asub vee all, samuti nagu põhja kuju, selle suhe laiuse, pikkuse, kaalu ja raskuskeskmega. Edasi võiks rääkida veepealsetest teguritest nagu disain, sõidumugavus, juhitavus, müratase, vastupidavus, ujuvus, ohutus, varustus, lisaseadmed. Eks sarnased aspektid kehtivad ka teiste, suuremate meresõidukite puhul.
Tehnilisest küljest on kõigil jettidel veel mitmeid sarnaseid omadusi: elektriline starter, elektronsüüde, omapäraselt lahendatud vesijahutus ja pilsipump töötavad turbiinis tekkiva üle- ja alarõhu toimel.
Keskkonnakaitse seisukohast on tähelepanuväärne, et jettide sünnimaal USA-s soositakse jettide kasutust siseveekogudel ja joogivee järvedel tänu turbiinmootorite positiivsele vett ventileerivale toimele mis mõjub positiivselt veealusele elustikule, rikastades seda hapnikuga. See omakorda kinnitab ka väidet turbiinmootorite saastevabaduse kohta.

JET SKI EESTIS
Eestis on jetid tuntuks saanud Surfikeskuse kaudu mitmed aastad tagasi kui Tallinna Lahele ilmusid esimesed sõidukid surfikursuste ja päästeteeninduse paremaks korraldamiseks. Põhjused olid ilmselged: ainuke mootoriga veesõiduk mille saab operatiivselt ja oma jõududega madalast liivarannast vette ja välja. Kuna puudub rippuv osa nagu päramootoritel, on võimalik vajaduse korral opereerida väga madalas vees. Tänu turbiini kaitsevõrele on võimatu kedagi turbiiniga ohustada. Praktiliselt uppumatu. Väga heade sõiduomadustega: manööverdusvõime (osa mudeleid on varustatud isegi tagurpidikäiguga), võimsus (1999 a. mudelitel juba 155 hj), kiirus ja kiirendus (seeriatoodanguga saavutatakse juba üle 100 km/h), sõidumugavus, stabiilsus, head pukseerimisomadused, täiuslik varustus - tahavaate peeglid, digitaalnäidikud, turbiininurga trimm, mahukas pagasiruum.
Kiiresti võitsid jetid populaarsust lõbusõitjate hulgas ja peagi selgus, et jettidel jätkub võimsust ka veesuuskade, põlvelaudade ja isegi veolangevarju vedamiseks.
Esimesed isiklikud jetid soetati Eestis 90-te algul ja sealtpeale on nende arv pidevalt kasvanud. See on ka igati loogiline, on ju Eestis piisavalt rannikuala, saari ja järvi. Sõiduhooaja võib vastava varustuse abil ilma eriliste probleemideta 4-6 kuuliseks venitada aga praktiliselt ei piira miski peale jää ka aastaringset kasutust. Tõenäoline ongi et õige pea avastavad enda jaoks uue sõiduriista praktilise rakenduse saarte, laidude, järvede elanikud ja eriti need kes on seni sunnitud merevangis elama tänu madalatele, kitsastele või muidu raskesti juurdepääsetavatele randadele kus puuduvad sadamad, laevaliiklus või on kohalik transport lihtsalt kehvalt organiseeritud. Operatiivsuses ja kiiruses ei leidugi tõenäoliselt jetile niipea vastast ja kindlasti leidub olukordi kus isegi lennuliiklus on kohmakam. Surfikeskus kasutas jette pikka aega operatiivseks liikluseks Tallinna ja Helsinki vahel kus põhilised kiirusrekordid marsruudil Pirita rand - Helsinki olid järgnevad: 1993 aastal 73 min., 1994 a. 62 min. , 1995a. 53 min., 1996a. 49 min. See aga pole ka veel mingi piir ja hoolikalt valitud ilma korral võib selle vahemaa katta alla 40 minutiga.
Omaette tarbijaskond võib tekkida jettidele kõikvõimalike veeliiklusega seotud riiklike ametkondade näol kes varem või hiljem on sunnitud oma masinaparki uuendama - merepääste, veeteede amet, mereinspektsioon, päästeamet, piirivalve, keskkonnajärelvalve jne.

EJML
1995 a. loodud Eesti Jeti- ja Mootorkelgu Liit tegutseb juba mitmendat hooaega jetispordi arendamisel. Korraldatud on nii karikasarju kui meistrivõistlusi milledest ulatuslikum on igasuvine kahe päevaline "Rahvusvaheline Jetifestival" , meelitades kohale ka rahvusvahelise eliidi.


HINNAD
Jettide hindadest pole lihtne anda täit ülevaadet, küll aga orienteeruv hinnaskaala. Soomes, kustkaudu see sport meile on levinud maksavad tippmudelid üle 10.000.- EUR, s.t. üle 155.000.- EEK. Eesti turul on hinnad õnneks tagasihoidlikumad ja lihtsamad mudelid maksavad alla 100.000.- EEK. Küll aga liigub rohkesti nn. "second hand" e. kasutatud jette ja õnnestunud tehingu korral võib täiesti korraliku sõiduriista omanikuks saada ka 50.000.-EEK-ga. Loomulikult leidub ka odavamaid aparaate, see aga eeldab osavate kätega mehhaanikut kellele paarikümne tuhandesed "korjused" kõlbavad suurepäraselt varuosadeks. Kui keegi hindadest väga ehmub siis lohutada võiks teadmine, et jetid säilitavad sõltuvalt margist ja ekspluatatsioonist oma väärtust e. jällemüügihinda küllaltki hästi.

Mõistliku tarbimise korral kulub ühel omanikul aastaid enne kui kap. remondi vajadus tekib. Uuematel mudelitel esineb küll teinekord mõningaid lastehaigusi kuid seda vajalikum on uue sõiduki ostmisel veenduda mitte ainult garantii olemasolus (reeglina 1 a.), vaid ka selle praktilises toimivuses. Vahel on ka kasutatud tehnika puhul võimalik mingi garantii välja kaubelda ja vältida seega "põrsast kotis".

JETIMEHE ABC
Kõige tähtsam on loomulikult ohutus. Seetõttu oleks vaja tunda lihtsamaid meresõidu reegleid, alati peab merel kandma päästevesti, alkohol ei sobi loomulikult kokku ühegi veespordi alaga. Autojuhikogemustest on küll kasu kuid see ei ole määrav kuna juhtimiseks on vajalik vaid rool, gaas ja terve mõistus. Puuduvad käigukast, sidur ja pidur ning tuled pimedas sõiduks. See ei ole auto ega mootorratas - asi tahab harjumist. Kuigi sõita on imelihtne ei maksa algul kohe kihutama kippuda, võib ette tulla üllatusi.

OHUD
Pidurite puudumine - ainus pidur on veetakistus, seetõttu on kiiruse ja distantsi suhe väga oluline, pidurdusteekond võib olla üle 100 meetri.
Rooli ja gaasi suhe - keeramiseks ainult roolist ei piisa, vaja on ka gaasi vajutada.
Alla 60 cm sügavuses vees sõitmine ja käivitamine kahjustab turbiini.
Tsentrifugaaljõu küsimus pööretel - turbiin hoiab jetti nii tugevalt veega kontaktis et see kompenseerib suure osa pöördel tekkivast tsentrifugaaljõust, seega on sõitjal järsus kurvis väga raske sadulas püsida, eriti väliskurvi kallutades.
Ootamatud lained pööretes, hüpped, maandumine, ümberminek.
Kuigi kukkumine vette on väikestel kiirustel igati ohutu ja isegi nauditav, ei maksa unustada et kiiruse kasvades muutub vesi üha kõvemaks, üle 70 km/h kiiruse juures kukuks nagu betoonile.

Valmistajatehased teevad siiski omalt poolt ohutuse tagamiseks kõik nendest sõltuva ja välja on kujunenud lausa ühtsed standardid: ujukid mis tagavad uppumatuse, puksiiraasad, poordide pehmendused, süütevõti mis on kinnitatud sõitja käele ja seiskab kukkumise korral mootori, pardasüsteemid mis informeerivad sõitjale õigeaegselt kütuse või õli lõppemisest, mootori ülekuumenemisest, tulekustuti jne.

Sõita on soovitav mitte kaugemal kaldast kui suudad ujuda, tuntud kohas kus pole üllatusi. Vaba, ilma muu liikluseta akvatoorium, eemal laevateedest, ujumistsoonidest, seal kus pole kalavõrke, kive, mererohtu, madalikke - vee miinimum sügavuseks soovitatakse 60 cm.

Esimesed sõidud peaks kindlasti tegema tuuletu ilmaga või kerge meretuulega, mis häda korral kaldale toob, lainetega sõit vajab suuremaid kogemusi ja edukas hüppamine lainetelt võib ilma spetsiaalse ettevalmistuseta lõppeda kurvalt nii tehnikale kui selle kasutajale.

Soovitav on sõitma minna vähemalt kahekesi kahel jetil, see võimaldab häda korral teist pukseerida ja/või kahekesi ühele jetile ümber istuda. Mida suurem aga seltskond seda suurem avariioht, seetõttu on distantsi hoidmine sõltuvalt liikumiskiirusest määrava tähtsusega. Piisava ruumi olemasolul on parim moodus grupis liikumiseks ühel joonel mõnekümnemeetrise külgvahega - avariioht on välistatud ja kõik on kõigile nähtavad.
Kindlasti peaks kedagi informeerima planeeritavast marsruudist ja saabumisajast, eriti üksi sõites. Samuti peaks selgitama võimalikud tegutsemismallid ootamatuste puhuks.
Tavaliselt on jetiomanikul oma transpordivahend ja järelhaagis olemas, seega tuleb vaid leida sobiv kivivaba rannalõik millele autoga ligi pääseb, et järelkäru pealt jett otse vette ja tagasi saada. Soodsate tingimuste korral (piisavalt järsu langusega põhi, 4x4 veoga auto ja vintsiga varustatud haagis) saab sellega üksi suurepäraselt hakkama. Juhul kui oma transpordivõimalus puudub võiks kokku leppida mõne sobivas kohas asuva sadama või jahtklubiga kus tihtipeale on võimalik jett otse kaile, slipile või kaldale jätta. Tänapäeval on täiesti reaalne leppida kokku ka valve ja vastutuse osas, samuti on uuemad kohad varustatud riietusruumide, dusside, saunade ja toitlustuspunktidega. Parimad tingimused sellisteks harrastusteks on muidugi neil kellel maja või suvila otse järve või mere ääres asub.

Meie kliimas on soovitav muretseda endale spetsiaalriietus mis pikendab oluliselt navigatsioonihooaega ja parandab sõidumugavust: korralik kalipso, st. kas märg- või kuivülikond, spetsiaaljalatsid, kapuuts, kindad, prillid, kiiver. Pikematel sõitudel võivad kasulikuks osutuda puksiirköis, raadioside vahendid ja täiendav kütusereserv.

Kahjuks ei ole võimalik kirjasõnas edastada naudingut mida pakub jetisõit, seetõttu võiks lõpetada selle ülevaate jettidest ütlusega millega lõppeb jetisõitjate algõpetusprogramm Surf Paradiisis:

Kui kõik eelnev on selge, anna takka, sest
SEE ON FANTASTILINE !

Võid lugeda ka eriti karmi kogemust kerides alloleval lehel kõige lõppu.

EKSTREEMSAFARI

mikare.net